DARWINI TEOORIA LÕPP

"Usun, et tuleb päev, mis darvinismi müüt liigitatakse teaduse ajaloo suurimaks pettuseks... " Dr S. Lovtrup

Harvardi ülikooli nobelist dr George Wald avas loomise-evolutsiooniteooriate debati olemuse, kui ütles: "On ainult kaks võimalikku seletust elu tekke kohta: see kas tekkis spontaanselt, käivitades evolutsiooni, või on see üleloomulik Jumala loomisakt. Muud võimalust ei ole.
Spontaanne isetekkimine (nüüdseks kõrvaleheidetud teooria elusorganismide võimalikust tekkest elutust mateeriast) lükkasid 120 aastat tagasi teaduslikult ümber Louis Pasteur jt, kuid see jätab meile vaid teise võimaluse: elu tekkis jumaliku loomisakti läbi. Te ma ei suuda aktsepteerida seda filosoofiat sellepärast, et ma ei taha Jumalasse uskuda, valin ma pigem uskuda seda, mida tean olevat teaduslikult võimatu - spontaanse isetekke, mis viis evolutsioonini."
Kas Jumal lõi universumi, nagu kirjeldab 1. Moosese raamat või tekkis kosmosesüsteem ilma jumaliku Loojata miljardite aastate loodusliku arengu protsessi tulemusena?
Üks on selge: selles küsimuses lähevad teadlaste arvamused lahku ja need, kes püüavad meie pärinemist ilma Jumala osavõtuta selgitada, teevad seda mitte silmnähtavate tõendite tõttu, vaid nagu paljud inimesed, puhtalt sellepärast, et ei taha tunnistada fakti, et me kõik elame kõikväelise Jumala ees.

Evolutsiooniteooria

Evolutsiooniteooria või darvinismi postuleeris 1859. aastal ühe rändjutlustaja poeg Charles Darwin, kel puudus igasugune teaduslik kraad. Kuigi puudusid tõendid, mis seda teooriat kinnitanuks, tervitas ateistlik teadus seda rõõmuga ja advokaate leidub teooriale tänase päevani.
Evolutsiooniteooria sisaldab mitmeid hüpoteese, sealhulgas suure paugu teooria, mis oletab, et universum algas suure aatomiplahvatusega umbes 20 miljardit aastat tagasi. Seejärel arenes mitmete miljardite aastate vältel salapäraselt meie päikesesüsteem.
Evolutsionistide arvamuse kohaselt alustas planeet Maa oma üleminekut elutusest ellu umbes 4,5 miljardit aastat tagasi, kui elutute kemikaalide lomp biogeneesi läbis või teisel juhul, toimus spontaanne iseteke, ja "imepäraselt" formeerus elav rakk. See üksik rakuke tootis kuidagi miljardite aastate vältel palju teisi rakke, mis muutusid ajapikku elu keerulisemateks vormideks. Loomuliku valiku tulemusena jäid tugevamad ellu ja amööb sünnitas meduusi ja meduus selgroogse kala ja kala sünnitas konna ja konn sisaliku ja sisalik linnu ja lehm sünnitas vaala ja ahv inimese.

Teadlased Darwini teooriast

Paljud maailma enimtunnustatud ja austatud teadlased, enamik neist mittekristlased, ei nõustu Darwini elu arengu teooriaga. Kahjuks on nende tähelepanekud hoolikalt humanistlike autorite poolt kooliõpikuist kõrvale jäetud, toetades sellega jumalatu ühiskonna kasvu.
Võimatu on pöörata kurti kõrva teadlaste poolt välja toodud evolutsiooniteooria puudustele, millest paljud on teatavaks saanud pärast Darwini surma.

Suure paugu teooria

Evolutsionist ja astroloog dr Robert Jastrow, Goddari Instituudi (NASA) kosmoseuuringute direktor, ütles: "Märkimisväärne on tõsiasi, et teadus, nagu ka piibel, usub, et maailm sai alguse loomisaktiga. Mitte alati pole teadlastel sellist vaatenurka olnud. Ainult kõige hilisemate avastuste valguses võime julgusega öelda, et maailm pole mitte alati olemas olnud; et algus toimus äkki, ilma näilise põhjuseta, saladusliku sündmusega, mis vajab teaduslikku selgitust... Nüüd näeme, kuidas astronoomilised tõendusmaterjalid viitavad maailma päritolu piibellikule vaatepunktile. Detailid erinevad, aga põhiolemuslikud elemendid astronoomilistest avastustes ja piibli ülestähendustes 1. Moosese raamatus on samad. Sündmuste ahel, mis viib inimeseni, sai alguse äkki ja vahedalt määratud ajahetkel - valguse ja energiasähvatuses."
Ta lõpetas: "Teadlase jaoks, kes elas usus mõistuse väesse, on loo lõpp nagu halb unenägu. Ta on kangutamas teadmatuse mäge, võtmas kõrgemat tippu; ja upitades end üle viimase kaljutipu, tervitab teda trobikond teolooge, kes on seal juba sajandeid ees istunud."

Füüsik ja matemaatik dr Wolfgang Smith nõustus Jastrow hinnangutega: "Kasvav hulk lugupeetud teadlasi lahkub evolutsionistide kambast... Veel enam, enamik neist "ekspertidest" on darvinismi hüljanud mitte religioosse usu ega piibellike veendumuste pärast, vaid selgelt teaduslikel alustel, ja mõnedel juhtudel kahetsusväärsete apsude tõttu.

Elueelne supp

Dr Charles B. Thaxton, keemik (Iola Riiklik ja Harvardi ülikool), Walter L. Bradley (Texase ülikool), Roger L. Olsen, geokeemik (Colorado School of Mines), märkisid: "Ükski geoloogiline tõestus ei osuta sellele, et mingisugune orgaaniline ainemass iial oleks maa peal eksisteerinud. Seega võime seda stsenaariumi nimetada julgusega eelajaloolise supi müüdiks. Evolutsionist, pöördunud kreatsionist dr Arthur Ernest Wilder-Smith ütles: "See on kindel, et elu ei saanud tekkida spontaanselt elueelsest supist."

Mutatsioonid

Dr Pierre-Paul Grosse, endine Prantsuse Teaduste Akadeemia president ja teadlane, kelle käes oli Pariisi Sorbonne Ülikooli evolutsiooniteaduskonna õppetool 20 aastat, väitis: "Pole tähtis, kui rohkearvuliselt neid ka leiab, mutatsioonid ei produtseeri mitte mingisugust laadi evolutsiooni. Mutatsioonide õigeaegne ilmumine, mis annab võimaluse loomadel ja taimedel oma vajadusi täita, on raskesti usutav." Darwini teooria on veelgi nõudlikum. Üksik taim ja loom nõuaks tuhandeid ja tuhandeid õnnelikke sarnaseid juhuseid. Sellisel juhul peaksid imed olema reegliks: sündmustele kaduvväikese tõenäosusega ei anta mingit võimalust toimumata jääda... Ei ole olemas õhulosside ehitamise vastast seadust, aga teadus ei tohi selles mõnuleda."

Dr C. P. Martin kirjutas ajakirjas American Scientsit, et suur hulk tõendeid näitavad, et peaaegu kõik teadaolevad mutatsioonid on selgelt patoloogilised ja vähesed ülejäänud neist kahtluse all. Teisisõnu on mutatsioonid elu hävitavad, mitte kõrgemate eluvormideni viivad.

Loomulik valik

Charles Darwin lükkas omaenese teooria ümber, öeldes: "Eeldus, et silm oma jäljendamatu aparaadiga, et täpselt reguleerida fookust erinevatele kaugustele, et võtta vastu erinevat valgushulka ja et korrigeerida sfäärilisi ja kromaatilisi värvikõrvalekaldeid, oleks kujunenud loomuliku valiku tulemusena, on - ma tunnistan seda vabalt - absurd kõrgemal tasemel."

Fossiilsete üleminekuvormide puudumine

Vastavalt Darwini teooria alustele peaks leiduma lugematu hulk fossiile organismide üleminekust madalamatelt vormidelt (näiteks sisalik) kõrgematele vormidele (näiteks lind). Nagu Darwin öelnud on: "Proportsonaalselt võttes on väljasuremisprotsess toimunud tohutu suures mastaabis, seega peab olema vahepealsete teisendite hulk, kes on maal varem elanud, hiigelsuur. Miks puuduvad igas geoloogilises moodustises ja kihtides need vahepealsed ühenduslülid? Geoloogia ei näita kuidagi mingisugusele peenelt järk-järgult arenenud orgaanilisele ahelale; see on võib-olla kõige ilmseim ja kaalukaim vastuväide minu (evolutsiooni) teooria vastu."
Üleminekuvormide puudumine leitud kivististe hulgas on jätkuvalt põhiliseks komistuskiviks Darwini teooria üldisel vastuvõtmisel teadlaste poolt.

Dr Colin Patterson, paleontoloog ja Briti Loodusmuuseumi teadlane, maailma juhtiv teadlane kivististe alal, on nende küsitavustele vastanud: "Olen täiesti nõus teie märkustega evolutsiooniteooriat illustreerivate üleminekuvormid puudumiste suhtes minu raamatus. Oleksin ma teadnud ühestki üleminekuvormist, fossiilist või elavast, oleksin need kindlasti raamatusse lisanud... Raske on väidelda Gould´i ja Ameerika muuseumi töötajatega, kui nad ütlevad, et üleminekuvorme ei ole. ... Ütlete, et peaksin vähemasti "näitama selliste fossiilide pilti, millest erinevad organismid põlvnevad". Ütlen otse - pole olemas ühtki fossiili, millest keegi võiks vettpidava argumendi luua."

Pettus ja "puuduvad lülid"

Inimeste veenmiseks maailma jumalatus olemuses on kasutatud tühipaljast pettust. Inimese tugev soov "olla iseenda boss" ja jätta Jumal oma väikesest maailmast välja on viinud tõe lammutamiseni, et vaid Darwini teooriat edutada. Selgeks näiteks on oletatavate puuduvate lülide leidmine hobuse ja inimese arengus.
Bioloog ja paleontoloog dr Gary Parker ütles hobuse "evolutsiooni" kohta: "Oleme saanud detailsemat informatsiooni, mis sunnib meid loobuma ideest, et hobune on arenenud evolutsiooni tulemusena. Leidsime, et hobuse fossiili ja tänapäeva hobuse suurusevahe ei ole otsustav. Praegu on võimalik arendada äärmiselt väikesekasvulisi hobuseid."
Kuidas jääb siis nn eelhobusega? Praegu teame, et tegemist polnudki hobusega. See oli kaljumäger või küülik, mida teadlased nimetavad hyrax. Seega mitte hobuse esivanem, vaid küülikute oma, kes tänagi maa peal elavad.
Mis saab siis vahepealsetest vormidest, mis näitavad, kuidas varvaste arv järk-järgul vähenes? Mõnel elaval shire-hobusel on rohkem kui üks varvas, samamoodi on kõik oletatavad vahepealsed vormid maetud samades geoloogilistes moodustistes, mis näitab, et nad elasid samal ajal ega saanud olla üksteise esiisad.

Paleontoloog ja evolutsionist dr Niles Endredge Ameerika Loodusajaloo muuseumist märkis sama probleemi olemasolu: "Kohutaval hulgal fantaasiat on sattunud õpikutesse tõe pähe. Kuulsaim näide sellest on Ameerika Loodusmuuseumi näitus hobuse evolutsioonist, mis on kokku pandud 50 aastat tagasi. Seda on esitatud tõe pähe õpik-õpiku järel. Praegu mõtlen, et see on kahetsusväärne eriti seepärast, et inimesed, kes esitavad sedaliiki lugusid, võivad ise olla teadlikud nende spekulatiivsest sisust. Aga et aja jooksul imbub see õpikutesse, oleme saanud teaduse kui tõe ja oleme saanud probleemi."
Mitmed puuduvad lülid on toodud välja, et selgitada inimese evolutsiooni ahvist.

Pekingi inimene. Kolju fragmendid väidetakse kuuluvat ahvile, kes langes inimese jahisaagiks ja tapeti.
Jaava inimene. Selle pettuse tootis Eugene Dubois kombineerides inimese jalaluu ja hamba orangutangi kahe hamba ja suure ahvi koljukilluga. Kuigi Dubois leidis sarnasest kihist oma "avastuse" lähistelt kaks inimese koljut, varjas ta fakti 30 aastat.
Neandertallane. Kui teadlased leidsid, et see "täielik inimene" oli võtnud osa religioossest tseremooniast ja maetud, kadus müüt suurest puuduvast lüngast.

Puud on olnud puud alates loomise kolmandast päevast. Kala on olnud kala ja lind lind loomise viiendast päevast, ja inimene on olnud inimene loomise kuuendast päevast siiamaani.
Dr S. Lovtrup kommenteeris tänapäeva teaduse siiraid vaateid Darwini teooria suhtes: "Ma arvan, et keegi ei eita, et see on suur õnnetus, et terve teadusharu on pühendunud ühele valele teooriale.
Aga see on toimunud bioloogias. ... Usun, et tuleb päev, mil darvinismi müüti liigitatakse teaduse ajaloo suurimaks pettuseks. Kui see juhtub, küsivad paljud hämmelduses: "Kuidas võis midagi sellist ometi juhtuda?"

(Joe White, Ed. D. Faith Training)

Tagasi üles