Väsinud ja õnnetu C.Darwin vaidlemas iseendaga

CHARLES DARWIN (1809-1882)

Darwin sündis jumalakartlikus anglikaani kodus, kus ema õpetas poja palvetama. Kui kooli joostes oli oht, et ta võiks hiljaks jääda, palus poiss tõsimeeli Jumala abi ja imestas, et sel oli edu.

Darwin õppis Edinburgh´is teoloogiat, kus talle avaldasid mõju Paley "Kristluse tõendid" ja "Looduse teoloogia". Esimest teadis peast.
Cambridge´ist lahkudes asus tööle looduseuurijana laeval "Beagles", mille kapten Robert Roy oli sügavalt usklik mees. Laeval luges Charles Lyelli teost "Geoloogia printsiibid", mis pilkas usku maailma hiljutisse loomisesse, pooldades vana maailma olemasolu ja lükkas ümber Noa veeuputuse ülemaailmsuse. Põhinedes James Huttoni arvamusavaldusel, et kõik looduslikud protsessid on arenenud järk-järgult või uniformismil, andis Lyelli raamat Darwinile geoloogiliste ajastute ajaraamid, et panna tööle loodusliku valiku teooria kui evolutsiooni mehhanism.

Darwin ise arvas: "Ma ei unusta kunagi, et kõige eest, mis ma olen teaduses korda saatnud, võlgnen tänu tema (Lyell´i) suurepärastele teostele". 40-aastaselt ütles Darwin lahti ka evangeeliumist.

1876. aastal kirjutas ta oma autobiograafias: "Varem olin viidud kindlale veendumusele Jumala olemasolust ja hinge surematusest.

... Kirjutasin, et seistes brasiilia metsade hiilguses, ei ole võimalik anda edasi piisavat ettekujutust imestuse, imetluse kõrgematest tunnetest, kuid kuidas need stseenid ei põhjustaks minus neid tundeid..."

Kahjuks ei pea paika lugu Darwini Jumala poole tagasipöördumisest surivoodil.

Faktid: Russell Grigg, John Brentall

Allikas: Eesti kristlik Nädalaleht

Lehel olev pilt on Õigustega Kaitstud graafikamaterjal - CopyRight

Tagasi üles