3. INIMESE VANUS

AHVINIMESED. "Fossiil-inimesi" on klassifitseeritud kui Inimese eelkäijaid. Piiblis pole Inimese eelkäijatest sőnakestki juttu. See ei tee aga veel vőimatuks sellise "liigi" olemasolu, sest Piibel on lihtsalt raamat Inimesest. Kuid Piibel ütleb üsna selgelt, et Inimene - nagu teda tänapäeval tunneme - on vőrdlemisi hiljutine asunik maa peal. Tőendid rőhutavad selgelt, et Aadam ei pärinenud ahvidest. Darwinismile őnnetuseks on leitud tuhandeid fossiilseid ahve ja ka mitmeid kaasaegse inimese skelette (millest őpikud küll imelikul kombel juttu ei tee), kuid selliseid luid, mis hea kujutlusvőime juures laseksid ennast sobitada eelajaloolisele inimesele, on leitud vőrdlemisi vähe. Dr. Leakey viimased leiud Aafrikas on paljulubavad, sest sealt leitud olendid sarnanevad inimesega ning nad näivad olevat olnud vőimelised tööriistu valmistama. Vői olid need olendid tegelikult hoopis ahvid? Üks teadlane on tőestanud, et ka loomad on vőimelised tööriistu valmistama, nii et seegi on vőimalik (Jean Godall, National Geographic, Aug. 1963). Pierce'i kolledzi őppejőud David F. Seimens, Jr. kommenteerib: "Inimest ei saa defineerida ei tema kontide ega ka tööriistade järgi... Aadam oli esimene inimene, kuid seda mitte seepärast, et ta sirgelt käis, maad haris vői rääkis... vaid seepärast, et tema üksinda sai Loojalt elustava hinguse... See Jumala tunnetus anti edasi tema järglastele, kuid nendest kontidest ei paista see küll välja."

Kontidest rekonstruktsioonide tegemisel antakse kujutlusvőimele sageli väga suured vabadused. "PITECANTROPUS ERECTUS" , mis leiti Jaava saarelt (1891-1892), koosnes vasaku reieluu tükist, pealuu osast ja kolmest purihambast. Need leiti kahe aasta jooksul ja korjati kokku kolmekümne meetri laiuselt lapikeselt ühes vanas jőesängis, mis oli täis paljude väljasurnud loomade luid ja igasugust prahti. Hilisemad leiud on pidanud teda aga praktiliselt identseks kaasaegse inimesega: pealuu vőis kuuluda väikest kasvu naisele, reieluu on täiesti inimese oma, hambad aga kuulusid arvatavasti ahvile ega sobinud üldse kokku ülejäänud osadega.

NEANDERTALI koopainimesel (aluseks on pealuu, mis erinevate ekspertide arvates on kuulunud kas ahvinimesele, kaasaegsele kasakale, neegrile, varasele germaanlasele vői paljudele teistele - idioot kaasa arvatud) on skeletistruktuur sarnane tänapäeva inimesele, kes kannatab sisesekretsiooninäärmete haiguse all, mida meil tuntakse akromegaaliana. See mőjutab nahka, juukseid, metapolismi ja skeletisüsteemi, pőhjustades skeleti deformeerumist ja ebanormaalset paksenemist ning andes seega luustikule "ahvilikud" jooned. Esinedes ühel juhtumil kümnest tuhandest inimesest, kujutab ta endast füsioloogilisest tasakaalutusest pőhjustatud regressiivset arengut. On tőenäoline, et kui inimene vanasti elas kauem, ei oleks selle haiguse arenemiseks mitte ainult kauem aega jäänud, vaid ka praegusest erinevad keskkonnatingimused oleksid pőhjustanud palju tugevamad enkriinseid häireid.

"PEKINGI INIMENE" leiti ilmselt uppununa ja maetuna Hiina kuiva tsooni tsentris, "Neandertali inimene" jää alt, "Sisantropus" savikildi ja vulkaanilise tuha kihtide vahelt. Sedagi tuleks arvesse vőtta ning keegi peaks vähemalt püüdmagi nende ebatavalist ümbrust ara seletada. Piibli tees globaalsest katastroofist sobib siia imehästi ning selle jaoks pole tarvis fakte moonutada ega daatumeid ignoreerida.

Australopitekusele on hiljaaegu omistatud inimese peamised tunnused, hoolimata sellest, et tema ajumaht on ainult pool kaasaegse inimese omast. Ta näib olevat kasutanud relvi ja arvatavasti ka tuld ning üldjoontes oli tal inimlik, ehkki degenereerunud struktuur. Tema pikkus oli umbes l, 25 m ja ajumaht tublisti väiksem kui kaasaegsel inimesel. Ta vőis olla sarnane tänapäeva pügmeega. Üldiselt näivad kőik fossiilsed inimesed olevat pőhiliselt kaasaegsed inimesed.

Ei maksagi pőhjalikumalt rääkida sellistest hämmastavatest juhtumitest nagu seda oli 1926.a. elevandi pőlvekedra omistamine pitekantropusele, hesperopitekuse hammaste tutvustamine kuulsas Scopes'i loos (tegelikult osutusid need sea hammasteks), ega ka paljudest teistest juhtumeist, mis on vaikselt őpikutest eemaldatud koos őnnetu "Piltdown'i inimesega", mis osutus Charles Dawson'i vőltsinguks, eksitas aga sellest hoolimata spetsialiste ligi nelikümmend aastat.

Paljud tänapäeva inimesele täiesti sarnased fossiilsed skeletid on osutunud sama vanaks vői veel vanemaks kui vähem arenenud humanoidide skeletid (Galley Hill'i, Swanscombe'i, Foxhall'i, Grimald'i, Oldoway, Wadjak'i jt. inimesed). Ei leidu tőendeid, mis lükkaksid ümber teooria, mille järgi rohkem degenereerunud fossiilid on hoopis kaasaegse inimese regressioonid. Euroopa kromanjoonlastel oli suurem kasv ja ajumaht kui kaasaegsel inimesel. Mitmeid hiiglasliku kasvuga inimesi on leitud Lőuna-Aasiast, eriti Jaavalt. Kőik need leiud toetavad printsiipi, et evolutsioon ei ole üldine seadus bioloogias, selleks on hoopis mandumine ehk degeneratsioon!

Statistilised andmed tänapäevase populatsiooni kohta annavad inimkonnale üsna väikese vanuse.

Elanike üldarvu generatsioonides vőib leida järgmise valemiga, - igal vanematepaaril on keskmiselt 2c last (c tüdrukut ja c poissi), keskmine eluiga on aga x generatsiooni. Elanikkonna kasvu logaritmiline struktuur tähendab seda, et ootamatu elanikkonna vähenemine 2 vői 3 faktori tőttu (sőda, nälg, katk jne.) suurendab väga vähe aega, mida läheks tarvis antud taseme saavutamiseks.
Kui igal perekonnal oleks keskmiselt neli last, kes elaksid üle kaks pőlvkonda, siis ainult kolmekümne generatsiooni jooksul (kui generatsioon kestaks kolmkümmend viis aastat) oleks meil käes elanikkonna arv kaasaegses maailmas - 3,2 miljardit (raamatu kirjutamise ajal) -ja seda ainult 1050 aastaga! Kui perekonnas oleks kolm last ja igaüks neist elaks üle vaid ühe pőlvkonna, siis 1820 aastaga oleks Maa peal 4,34 miljardit inimest. Kui aga perekonna keskmiseks vőtta 2,5 last ja x = l ning generatsioonide pikkuseks 43 aastat, siis oleks tänapäeva inimkonna arvu saamiseks vaja 100 generatsiooni ehk 4300 aastat.
Teisest küljest, - kui inimkond oleks pool miljonit aastat vana, siis peaks praegu olema 100/500astmes inimest ehk kui x=l ja perekonnas on kolm last, siis 10 viiesaja nulliga! Aga et kogu tuntud universumi mahub ainult 10/100astmes inimest, siis on evolutsiooniteooria ilmselt metsapoole. Isegi väga piiratud perekonna suuruse ja generatsioonide kestvuse juures oleks käesoleva rahvaarvu saavutamiseks kulunud vaid mőni tuhat aastat.

< Tagasi

Järgmine peatükk >>>

Soovita antud lehte sõbrale