4. KRISTLIK VAATEKOHT

Loomisest on kolm levinumat vaatekohta. Igaüks neist annab meile teatavad raamid kättesaadavate geoloogiliste andmete tőlgendamiseks ning vastab omal kombel spetsiaalse loomisakti kohta käivaile küsimusile, mida eelnimetatud koertsiivsed tőendid üles tőstsid. Need kolm vaatepunkti on järgmised:

1) PÄEV-AJASTU teooria - see teooria püüab viia Pühakirja kooskőlla aktualismil baseeruva geokronoloogilise skaalaga. Selle järgi vastavad Loomisloo (Esimene Moosese raamat Piiblis) "päevad" "ajastutele". Nii andis Jumal siis igale ajastule algse loomisimpulsi ning juhtis iga liigi järk-järgulist arengut kuni inimkonna alguseni.
Loomislugu käsitletakse loogilise, mitte aga kronoloogilise käiguna. Et Loomisloo "päevi" vaadeldakse "ajastutena", siis vőib liikide-sisesele mikro-evolutsioonile anda kui tahes palju aega. Siin ei teki ka küsimust, kuidas sai tekkida niivőrd keeruline elu, sest kőige initsiaator ja juhtija on Jumal.

2) LÜNGA teooria - see tőlgendus oli eriti populaarne eelmisel sajandil ning tal on omad huvitavad küljed. See väidab, et loomine toimus miljoneid aastaid tagasi, kuid hävis siis - arvatavasti mingisuguse taevase katastroofi tagajärjel. Seejärel lői aga Jumal eelmise varemeile meie kaasaegse maailma - sőna-sőnalt kuue päeva jooksul. Nii jäetakse aega pikkadeks ajastuteks, mis on vajalikud fossiilide olemasoluks, sest selle teooria järgi on l. Mo. l, l ja l, 2 vahel lünk. Lünga teooria järgi tuleks need salmid tőlkida nii:
"Alguses lői Jumal taevad ja maa - (vana fossiilse maailma loomine miljoneid aastaid tagasi), lünk (mingisugune kataklüsmiline häving, arvatavasti seoses Saatana ja tema inglite langemisega) - s. 2: ja maa muutuks vormituks ("tohu" - laastamine, segadus; vrd. Js. 45,18) ja tühjaks ("bohu" - "eristamatud varemed") ja pimedus oli sügavuse kohal."
Sellest punktist alustab Jumala Vaim taas loomist. Selle järgi toimus häving mingisuguse uputuse läbi (l. Mo. l, 2). See teooria annab vastuse järgmistele probleemidele:
a) Mőningate fossiilide ilmselt vanem päritolu näiteks arheosoikumist kriidiajastuni; neid ümbritsevad kivimid on väga kővad ja vajavad lőhkamiseks dünamiiti, kuna aga fossiilid ajavahemikust paleotseenist pleistotseenini on vőrdlemisi noored ning neid ümbritseva kivimi vőib eemaldada kirka ja kühvliga.
b) Roomajate ajastus (kriit) osutavad paljud tőendid elu ootamatule hävingule ning imetajate ja inimese vőrdselt äkilisele ilmumisele. See teooria annab piisavalt aega, jättes samal ajal aga Loomisloo päevadeks.

3) NÄILIKE AJASTUTE teooria - ka see vőtab aluseks harilikud päevad, kuid esitab otsese väljakutse maakera oletatavale pikale eale. See teooria väidab, et meie planeet on noor ja et selle tekkimine toimus praegustest täiesti erinevates tingimustes, nii et enamus tänapäevasest teaduslikust tehnoloogiast, mida on aegade jooksul konstantseks peetud, vajab täiendavat kontrollimist. Siin esitatakse vőimalus, et Aadam loodi täiskasvanud inimesena, mitte lapsena ning asetati elama näiliselt "vanasse" maailma. Kuna eelduseks on maailma üleloomulik loomine, ei saa seda väidet ka ümber lükata. Ei ole ühtki pőhjust, miks Jumal ei saanuks seda teha. Piibel ütleb meile, et Jumal lői elu ja mitte seda, kuidas Ta seda tegi.

Need kolm teooriat vőimaldavad paljusid modifikatsioone, andes samal ajal aga laiahaardelise seletuse kőikide vaadeldavate daatumite jaoks.

< Tagasi

Järgmine peatükk >>>

Soovita antud lehte sõbrale